Hannekemäiers

Uut Wikipedia, de vrye encyklopedy
(deurestuurd vanaof "Hannekemeyers")
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

De hannekemäiers waren seisuunswarkers uut Düütskland (vöäral uut Westfalen en et Gråvskap Lingen in de 17. töt an de 19. eywe) din in et summer med de beynenwagen up Neaderland up an kwamen ümme up et land te warken gån. De term hannekemäier kümt van de name Johannes, vake of-ekörted as Hannes en dat hebbet sy van den dag van traditionele in-deensttreading, Sünt-Johannesdag (24 juni).

De eyrste hannekemäiers kwamen üm grös te mäien. Toon as sy döärkreagen dat neaderlanders wal de düütske koupwaar hebben wolden, begünnen sommige hollandgängers ümme wat meyr geld te verdenen disse verkouperyen up de rügge in manden med te sjouwen. In Grönningen wörden disse lüde kypkearls (kyp is mande) en fälings (Westfalers) enöömd.

Når skatting 140.000 uut et nudaagske Düütskland ofkummende hannekemäiers hebbet sich tüssen 1815 en 1850 blyvend in Neaderland esetteled.

In volksverhalen kumt de figure vöäle in vöär, de hannekemäier wördet vake uutebeyld as een dummig kearltyn. Der binnet vöäle verhalen oaver "Hans Hannekemaaier" uut Münsterland; hee spöält mangs een rolle in de verhalen vergelykbaar med Tijl Uilenspiegel.

Nuvola apps ksig.png Dit artikel is eskreaven in et sallandsk, in de Nysassiske Skryvwyse.